Lainepapi ABC
Lainepapist pakendite tegelik kasutuselevõtt sai alguse 20. sajandi alguses. 1871. aastal patenteeris Albert Jones lainepapi tootmise meetodi, millest sai hiljem alus lainepaberi tootmisele ja selle kasutamisele pakendamisel. Siiski on mitmeid varajasi patenteeritud meetodeid ja leiutisi, mis aitasid kaasa lainepaberi arengule.
Esimest korda hakati lainepapist pakendeid kommertsiaalselt tootma 20. sajandi alguses. Aja jooksul on lainepapist pakendid muutunud väga oluliseks osaks pakenditööstusest ning neid kasutatakse laialdaselt erinevates valdkondades, sealhulgas toiduainete, elektroonika, mööbli ja paljude teiste kaupade pakendamisel.
Lainepapi tüübid
Kahekihiline lainepapp
Tavaliselt rullides, mõeldud ebastandardse kauba pakkimiseks.
Koosneb siledast paberikihist ja gofreeritud paberikihist.
Kolmekihiline lainepapp
Kõige sagedamini kasutatav materjal pakendite valmistamiseks.
Koosneb siledast paberikihist, lainekihist (gofreeritud paberikiht) ja siledast paberikihist.
Viiekihiline lainepapp
Kasutatakse raskema kauba pakkimiseks mõeldud pakendite valmistamiseks. Koosneb siledast kartongi kihist, lainekihist (gofreeritud paberi kiht), siledast kartongi kihist, lainekihist (gofreeritud paberi kiht) ja siledast kartongi kihist
Laineprofiilid
Sõltuvalt lainete kõrgusest eristatakse E, B, C, BC, BE laineprofiile (on ka teisi, mis on vähemlevinumad)
Lainepapi komponendid
Lainepapi valmistamiseks kasutatakse järgmisi komponente:
Testliner ja kraftliner on mõlemad laialdaselt kasutatavad paberid karpide valmistamisel, kuid nende kasutus sõltub mitmest tegurist, sealhulgas turu nõudlusest, konkreetsetest rakendustest ja kasutustingimustest.
Kraftliner on tavaliselt tugevam ja vastupidavam ning seetõttu võib seda eelistada olukordades, kus pakendi tugevus ja vastupidavus on peamised nõuded. Seda kasutatakse sageli raskete esemete pakendamisel ja karpide valmistamisel, kus nõutakse suuremat tugevust ja kaitset. Pakenditel kraftlineri kihtidega on pikem kasutusiga, niiskustaluvus ja omadused, mis on eelistatud toidutööstustes.
Testliner on veidi vähem vastupidavam kui kraftliner, kuid tal on hea trükitavus ja see on rohkem loodussõbralik materjal, kuna on taaskasutatud. Antud materjali võib eelistada olukordades, kui pakendil ei pea olema suur kandevõime, pakendit kasutatakse kuivas keskonnas, määrav on pakendi hind.
Üldiselt võib öelda, et mõlemat tüüpi paberit kasutatakse laialdaselt, kuid konkreetsed kasutusviisid võivad erineda vastavalt turu nõudlusele ja klientide vajadustele. Oluline on valida paberiliik vastavalt pakendamisvajadustele, toodete omadustele ja keskkonnamõjudele ning kaaluda ökoloogilist jätkusuutlikkust.
Materjalide valik
Et valida sobivaim materjal pakendi jaoks lähtuvalt tema otstarbest ning hinna ja kvaliteedi suhtest, tuleb tähelepanu pöörata järgmistele mehaanilistele tugevusomadustele:
Edge Crush Test (ECT)
Vastupidavus servsurvele – test tehakse näidist otstest surudes, mõõtes purustamiseks kuluvat jõudu. Mõõdetakse kN/m, see väärtus on proportsioonis pakendi ladumistugevusega
Flat Crush Test (FCT)
Vastupidavus lapiksurvele , test tehakse surudes tasapinnast. Mõõdetakse kPa.
Mullen Test (BST)
Mulleni test näitab, kui hästi suudab materjal torkimistele, löökidele vastu pidada. Antud testi tulemustega võib arvestada näiteks sorteerimis- ja jaotuskeskustele mõeldud pakenditel. Mõõdetakse kPa.
Tähelepanu tuleks pöörata ka lainepapi paksusele (mm) ja niiskusimavusele.
Kui vajate rohkem informatsiooni, pöörduge meie spetsialistide poole.